„Kas magad? Kuuled?! Mingi müra on. Midagi undab?” sosistab kallim kõrva. „Õues vist… Mis kell on?” küsin uniselt vastu. „Kolm läbi.” vastab Tema… „Ikka veel undab. Lähme vaatame?!” Uni ongi juba läinud. Eks lähme siis… Taevas on tuultele valla, iilid tantsivad puulatvades, lennutavad lehti. Vihm maalib tantsutaktis asfaltile pintslijälgi. Undamine vaibub hetkeks ja tõuseb taas, […]
Ajamürast ja ajakasutusest pööriaja lävel Read More »
“Loovuse taastumise paradoks seisneb selles, et me peame tõsiselt õppima iseennast mitte liiga tõsiselt võtma.” See on üks Julia Cameroni kesksemaid mõtteid raamatus The Artist’s Way. Loovus on meie loomulik seisund. Sellele viitavad ka arengupsühholoogia ja neuroteadus – lapsed õpivad maailma avastades, katsetades ja kujutledes. Mäng on inimese ja loomariigi õppimise viis. Aegamisi hakkavad sellele
Loovus ja kriitiline sisekõne Read More »
Vaikusel on palju palgeid. Mis ühele koorem, on teisele varjupaik. Kes elab keset loodust, teab täpselt, millest ma kõneleda püüan. Kes elab üksi, on samuti sellega tuttav. Mina elan oma perega linnas, kus vaikusele on ruumi ahtalt, eriti suviti kui linn on külalisi täis. Kui igatsus minus paisuma hakkab, siis ärkan enne päiksetõusu, võtan koera
Elav vaikus, täis piiritut kohalolu Read More »
Vahel, hommikul ärgates, kummitab mul peas mingi lauluviis. Ja annab päevale teema, mille üle mõtiskleda. Tänagi ärkasin ühe vana looga. Meloodia ümises kõrvus, aga sõnad ei tulnud meelde. Võttis pool päeva, et üles leida… Duran Duran ja “Come undone”. Eesti keeles kõlab refrään umbes nii: Keda sa vajad? Keda sa armastad? Kui murdud või laguned
Kui me mõnikord hargneme koost… Read More »
Äsja täitus mul poolsada aastat… Viis ja null on lihtsalt üks ümmargune number aga ometi… päris hirmutav arv. Hommikul peegli ees seistes näen juba selgeid vananemise ilminguid. Ja siis hakkab mul kiire: näojooga, pilates, õlid ja kreemid… Mõistus pakub välja kõikvõimalikke “igavese nooruse saladusi”, mida nüüd ja kohe on vaja ellu viima hakata. “Hilja, kullake,
Peeglike, peeglike… Read More »
Kas tead, et inimese pisarad sisaldavad loomulikku valuvaigistit, mis on tugevam kui morfiin? Et nutmisega vabastab keha stressihormoone, mis parandab enesetunnet ja võib isegi valu leevendada? Et loomad ei tooda seda ainet, ainult inimene? Lugesin ühest artiklist, kuidas Stanfordi ülikooli teadlased uurisid välja, et nutmine tugevdab immuunsüsteemi ja alandab vererõhku. Seega on nutmine keha viis
Lein kui läveseisund Read More »
Rannal on alati tuhandeid lugusid varuks.Kui tähelepanelikult kuulata, siis on meri üks suur jutupaunik. Eriti tuulise ilmaga… Tuul kannab sõnumid edasi ja sosistab sulle otse kõrva sisse.Ja vahel läheb kogu lugu kurtidele kõrvadele. Kuid meri on kannatlik. Järgmine kord jälle…Seepärast ongi vahel tunne, et kõik oleks justkui juba olnud…See sama juhuslik mõte, taju või tunne…Sama
Mõnedest Hetkedest tulebki üksi läbi minna. Need Hetked viivad meid rännakule meie endi sisemistesse keerdkäikudesse.Need on väga üksildased Hetked. Vahel puudub ka laternahoidja, sest käed ja süda värisevad ja valgustkartvaid varje on liiga palju. Ometi on need Hetked kõige suuremaks valgustajaks meie edasisele teele. Nendes hetkedes tunneme, et me pole kunagi üksi.Et meid on enam
Üks hommikumõtisklus, enne Suurt Ärkamist: Read More »
Ma mõtlen… Et tervik sõltub lugematutest erinevatest detailidest, mustritest, värvinüanssidest, sagedustest ja varjunditest,kontrastidest ja hägusustest,veel paljust muust hoomamatust, nähtamatust ja hääletust. Siis võib ju nii olla, et ka üksikindiviid,tema sotsiaalne,hingeline, vaimne areng, tema kasvamine ja eksisteerimine on võimalikud vaid inimkonna lahutamatu osisena/osana – traditsioonides ja süsteemides,suhtlemis- ja käitumismustrites, dünaamikates ja stagnatsioonides, peegeldumistes ja murdumistes,põrkumistes ja
Noeesia – tervikust ja eraldatusest Read More »
„Sügavam sisemine usk ja veendumus, et maailm on (või et ei ole) turvaline, võrsub meie mitteteadvusest…“ Loen just Naatan Haameri raamatut “Aeg parandab kõik hoolitsetud hingehaavad” ja siin on küllaga mõtteid, mis minu omadega haakuvad: Meie sisemine turvatunne sõltub paljudest erinevatest faktoritest. See saab alguse ema üsas ja kujuneb välja esimeste eluaastate jooksul. Ning lisaks