Mõtisklused tunnetest, sisemistest kogemustest ja emotsioonidest, mida me sageli ei oska sõnastada. Ruum märgata, mõista ja lubada oma sisemaailmal olla. Eristada ja teadvustada tundeid nagu ärevus; süütunne; viha; kurbus; lein jne
“Loovuse taastumise paradoks seisneb selles, et me peame tõsiselt õppima iseennast mitte liiga tõsiselt võtma.” See on üks Julia Cameroni kesksemaid mõtteid raamatus The Artist’s Way. Loovus on meie loomulik seisund. Sellele viitavad ka arengupsühholoogia ja neuroteadus – lapsed õpivad maailma avastades, katsetades ja kujutledes. Mäng on inimese ja loomariigi õppimise viis. Aegamisi hakkavad sellele […]
Loovus ja kriitiline sisekõne Read More »
Äsja täitus mul poolsada aastat… Viis ja null on lihtsalt üks ümmargune number aga ometi… päris hirmutav arv. Hommikul peegli ees seistes näen juba selgeid vananemise ilminguid. Ja siis hakkab mul kiire: näojooga, pilates, õlid ja kreemid… Mõistus pakub välja kõikvõimalikke “igavese nooruse saladusi”, mida nüüd ja kohe on vaja ellu viima hakata. “Hilja, kullake,
Peeglike, peeglike… Read More »
Kas tead, et inimese pisarad sisaldavad loomulikku valuvaigistit, mis on tugevam kui morfiin? Et nutmisega vabastab keha stressihormoone, mis parandab enesetunnet ja võib isegi valu leevendada? Et loomad ei tooda seda ainet, ainult inimene? Lugesin ühest artiklist, kuidas Stanfordi ülikooli teadlased uurisid välja, et nutmine tugevdab immuunsüsteemi ja alandab vererõhku. Seega on nutmine keha viis
Lein kui läveseisund Read More »
