Hingehoidlikud mõtisklused enese hoidmisest, taastumisest ja sisemisest tasakaalust. Ruum aeglustamiseks, tundmiseks ja enda vastu leebem olemiseks.
Vaikusel on palju palgeid. Mis ühele koorem, on teisele varjupaik. Kes elab keset loodust, teab täpselt, millest ma kõneleda püüan. Kes elab üksi, on samuti sellega tuttav. Mina elan oma perega linnas, kus vaikusele on ruumi ahtalt, eriti suviti kui linn on külalisi täis. Kui igatsus minus paisuma hakkab, siis ärkan enne päiksetõusu, võtan koera […]
Elav vaikus, täis piiritut kohalolu Read More »
Vahel, hommikul ärgates, kummitab mul peas mingi lauluviis. Ja annab päevale teema, mille üle mõtiskleda. Tänagi ärkasin ühe vana looga. Meloodia ümises kõrvus, aga sõnad ei tulnud meelde. Võttis pool päeva, et üles leida… Duran Duran ja “Come undone”. Eesti keeles kõlab refrään umbes nii: Keda sa vajad? Keda sa armastad? Kui murdud või laguned
Kui me mõnikord hargneme koost… Read More »
Äsja täitus mul poolsada aastat… Viis ja null on lihtsalt üks ümmargune number aga ometi… päris hirmutav arv. Hommikul peegli ees seistes näen juba selgeid vananemise ilminguid. Ja siis hakkab mul kiire: näojooga, pilates, õlid ja kreemid… Mõistus pakub välja kõikvõimalikke “igavese nooruse saladusi”, mida nüüd ja kohe on vaja ellu viima hakata. “Hilja, kullake,
Peeglike, peeglike… Read More »
Kas tead, et inimese pisarad sisaldavad loomulikku valuvaigistit, mis on tugevam kui morfiin? Et nutmisega vabastab keha stressihormoone, mis parandab enesetunnet ja võib isegi valu leevendada? Et loomad ei tooda seda ainet, ainult inimene? Lugesin ühest artiklist, kuidas Stanfordi ülikooli teadlased uurisid välja, et nutmine tugevdab immuunsüsteemi ja alandab vererõhku. Seega on nutmine keha viis
Lein kui läveseisund Read More »
